Sportlase pikaajaline areng, inglise keeles Long Term Athletic Development (LTAD) on noorte sportlaste arendamiseks loodud raamistik, mille esmase versiooni töötas välja Kanada sporditeadlane Dr. Istvan Balyi. Raamatus Long Term Athlete Development kirjeldab ta struktuuri, mis kajastab füüsilises tegevuses osalemist, treenimist, võistlemist ja taastumist alates imikueast kuni täiskasvanueani ehk mida peavad sportlased igas vanuseetapis tegema, et saavutada parimaid tulemusi.
LTAD põhieesmärk on viia sportlaste treenimine ja areng vastavusse nende füüsilise, vaimse ja emotsionaalse kasvuga, et osalemine spordis oleks võimalikult nauditav ja pikaajaline ning pakuks neile vajalikke juhiseid füüsilise kirjaoskuse arendamiseks, paremate sportlike tulemuste saavutamiseks ja elukestvaks spordiarmastuseks.
Kanadas on välja töötatud LTAD printsiipidel põhinev arenguprogramm Canadian Sports for Life (CS4L), mille eesmärk on parandada Kanada sportlaste kehalise aktiivsuse kvaliteeti. Programm, mille käigus sportlased järgivad lapsepõlvest kuni täiskasvanuea kõikide etappide optimaalseid treenimise, taastumise ja võistluste režiime.
Eestis pakub LTAD põhinevat lähenemist näiteks Spordiklubi Nord, kus spordidirektoriks samadel printsiipidel üles kasvanud olümpiavõitja ja Eesti Koolispordi Liidu president Gerd Kanter, kes hakkas kettaheitega tegelema alles keskkooli viimases klassis. Enne seda käis Kanter erinevates huviringides, maadles ja mängis korvpalli.
Kuid nagu varajane spetsialiseerumine pole tippspordis läbilöömiseks kindel mantra, pole ka LTAD püha graal, mis kindlalt olümpiavõidu tagaks. Seda on ka algusaastatel omajagu kritiseeritud, kuna esmakordsel avaldamisel oli see suuresti teoreetiline ning puudusid pikaajalised uuringud, mis teooriat veenvalt kinnitaks.
Mõned sporditeadlased on pakkunud välja ka uusi struktuure. Näiteks Youth Physical Development Model (YPD) ehk noorte füüsilise arengu mudel ning Norrale on suurt edu toonud nende Children's Rights in Sport süsteem, mis väärib minu hinnangul tähelepanu ning millele siin blogipostituses ruumi kingin.
Children's Rights in Sport (Norra)
Norra on mitmes mõttes maagiline spordipaik. Vähe sellest, et 5,3 miljoni inimesega riik võidab eelviimastel taliolümpiamängudel Pyeongchangis 39 medalit, viimastel taliolümpiamängudel Bekingis 37 medalit, on neil ka suur hulk suvealadega tegelevaid sportlasi, kes maailma tipus.
Üks käesoleva aja parim jalgpallur Erling Haaland on kasvanud Norras. Tokyo OM 2020 võitis 400 meetri tõkkejooksus ulmelise maailmarekordiga kulla norralane Karsten Warholm. Kolm maailmatasemel keskmaajooksjast venda, Henrik, Filip ja Jakob Ingebrigtsen (Jakob võitis Tokyos 1500m kulla) tulevad Norrast. Ateena OM 2004 ja Bekingi OM 2008 võitis kulla norralasest odaviskaja Andreas Thorkildsen. Kahel järjestikusel suveolümpiamängudel on kulla võitnud Norra käsipalli naiskond. Tokyo OM-il võitsid kulla veel Norra triatlonist Kristian Blummenfelt ning rannavõrkpallurid Christian Sørum ja Anders Mol.
Kuid Norra pole alati nii edukas suveolümpa riik olnud. Allolevas tabelis on näha, kuidas jagunesid suve OM kuldmedalid Soome, Rootsi ja Norra vahel pärast Teist Maailmasõda kuni aastani 1984.
Mida hakati aga Norras tegema, et neile 1988 aastast alates naabritest (Soome ja Rootsi) nii palju rohkem suveolümpa kulda kaela riputatakse?
Kas tõesti on Soome ja Rootsi keskendunud ainult jäähokile ja neil ei jätku suvealadele talendikaid noori? Mängib ju NHL-is hokit lausa 98 rootslast, 59 soomlast ja kõigest 1 norralane.
Või on seos selles, et aastal 1987 loodi Norras esmakordselt spordi arengukava, mis toetab laste spordisüsteemi? 2007 ja taas 2015 aastal uuendatud Norra Olümpiakomitee ning Spordiliidu poolt loodud Children's Rights in Sport kirjeldab, kuidas pakkuda igale lapsele turvalist treeningkeskkonda.
Arengukava kohaselt peab iga Norra laps saama võimaluse osaleda enda sporditegevuse kavandamises. Laps võib ise otsustada, kui palju ta soovib treenida või kui ta ei soovi trennist osa võtta, võib ta lihtsalt omaette harjutada. Kui laps soovib poole hooaja pealt trennist lahkuda, võib ta kasvõi järgmine päev konkureerivasse spordiklubisse üle minna ning sellele ei järgne trahve. Lastel on trennis õigus avaldada oma arvamust ja nende arvamusega tuleb arvestada. Arengukava eesmärk on pakkuda lastele võimalikult palju erinevaid tegevusi ja võimalusi, et arendada põhilisi liikumisoskusi.
Dokument ütleb, et lapsed peaksid saama positiivseid kogemusi iga kord, kui nad spordiga tegelevad. Neil peab spordi ümber olema sotsiaalne keskkond, kus tunda end turvaliselt ja proovida uusi asju ilma, et peaks kartma teha vigu. Sportlikud tegevused peavad olema kättesaadavad igale osalejale ning võimaluse korral toimuma kodu ja kooli vahetus läheduses, et säästa aega ja ressursse. Kõik sportlikud tegevused viiakse läbi lõbusas ja turvalises keskkonnas ning keskenduvad lapse vajadustele. Lapsed kutsuvad üksteist eesnimepidi, luues sellega sõbraliku õhkkonna ning üheskoos kogetud tegevused ja uute asjade proovimine loovad treeninggrupis ainulaadse ühtekuuluvustunde.
Eelpool mainitud Norra rannavõrkpallur, olümpiavõitja ja neljakordne Euroopa meister Anders Mol rääkis The New York Times antud intervjuus ajakirjanikule, et lapsena teda küll häiris, kui pidi ootama, et võistelda omavanuste võrkpallurite vastu teistes Norra piirkondades, kuid see andis talle omakorda võimaluse tegeleda muude spordialadega, mis arendasid ta mitmekülgseks mängijaks. Anders Mol valiti rahvusvahelise võrkpalli liidu poolt 2018. aasta parimaks mängijaks.
Kõik 54 Norra spordialaliitu on hääletanud selle manifesti poolt ning järgivad reegleid. Näiteks ei tohi lapsed enne 13 eluaastat osaleda riiklikel meistrivõistlustel ega enne 11 eluaastat osaleda maakondlikel meistrivõistlustel. Üles ei tohi seada skooritabeleid ega muid paremusjärjestusi, mis võiks nõrgemates lastes esile tuua ebamugavust või tekitada spordist loobumise mõtteid. Konkurentsi edendatakse, kuid ainult filosoofial, et sport peab olema nauding. Täna tegeleb Norras 93% lastest organiseeritud spordiga.
Comentarios